Sõjavaremed metsas, rannarootsi küla, tuletorn tee lõpus — ning naabersaared ja linn kohe kõrval.
Naissaar on umbes kaheksa kuni üheksa kilomeetrit pikk ja neli lai ning peaaegu kõik vaatamisväärne asub selle vanade sõjaväeteede ääres. Lõunas on külad ja nõukogude garnison; keskel miiniladu; põhjas ja läänes suured suurtükipatareid ja tuletorn.
Oleme saare vaatamisväärsused rühmitanud teemade kaupa ja lisanud naabrid, mida enamik külastajaid sellega ühendab: väikesed Aegna ja Prangli saar, Tallinna vanalinn ja Lennusadam ning Lahemaa rahvuspark.
Militaarpärand Metsa hooleks jäetud nõukogude meremiinibaas
Pool sajandit oli Naissaar suletud saar, kus Nõukogude merevägi ladustas ja pani kokku meremiine. Männiku garnisoniasula, laohooned metsas ja roostetavad miinikestad, mida leidub saarel siiani igal pool, on kõige mõjuvam, mida enamik külastajaid näeb.
Militaarpärand Peeter Suure merekindluse suurtükid
Enne Esimest maailmasõda muutis Vene keisririik Naissaare Soome lahte sulgema pidanud merekindluse võtmepositsiooniks. Selle betoonist suurtükipatareid, mis 1918. aastal õhku lasti ja mida sajand sammalt on pehmendanud, asuvad hajali saare põhja- ja lääneosa metsades.
Militaarpärand Sõjaväeraudtee, millega saab siiani sõita
1910. aastatel rajati saarele kindluse patareide varustamiseks umbes 40 kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed, hiljem vedas Nõukogude merevägi sellel miine. Lühike lõik sadama ja Männiku vahel on taastatud ning hooajal viib väike rong külastajaid läbi männimetsa.
Külad ja kultuur Vana rannarootsi kaluriküla ja selle puukirik
Lõunaküla, mida selle rootsikeelsed rajajad kutsusid Storbyniks, oli kuni Teise maailmasõjani saareelu süda. Taastatud majakesed, puust Maarja kirik, kalmistu ja mälestusmärk astronoom-optik Bernhard Schmidtile jutustavad siin elanud inimeste loo.
Külad ja kultuur Kontserdid ja ooper küünis autovabal saarel
Alates 2006. aastast toob dirigent Tõnu Kaljuste Nargenfestivali raames kontserte, oopereid ja teatrit Omari küüni — suurde puidust küüni Naissaarel. Suvine etendus — laevaga saarele, muusika küünis, hiline laev koju — on üks Eesti omanäolisemaid õhtuid.
Loodus ja rannad Punavalge torn saare põhjatipus
Tuletorn on Naissaare põhjatippu tähistanud 1788. aastast. Praegune 45 meetri kõrgune betoontorn valmis 1960. aastal ja seisab ümarate kividega ranna kohal saare kaugeimas otsas — pika matka või rattasõidu loomulik sihtpunkt.
Loodus ja rannad Tühi liivarand tunni kaugusel pealinnast
Naissaare ida- ja lõunarannikut ääristab hele liiv, mille taga algab männimets, lääs ja põhi on aga metsikum segu luidetest, klibust ja rändrahnudest. Ilusal argipäeval võib kilomeeter randa olla ainult sinu päralt — ja Tallinna siluett hõljub silmapiiril.
Loodus ja rannad Kolm tähistatud rada läbi männimetsa, soo ja ranniku
Kogu saar on 1995. aastast looduspark. Kolm viidastatud rada — lõuna-, kesk- ja põhjarada — algavad sadamast ja viivad mööda hiigelrahnudest, soodest, mustikavaibaga männikutest, külaasemetest ja militaarvaremetest. Käi need läbi jalgsi või võta metsateede jaoks kaasa ratas.
Lähiümbrus Naissaare väike naaber, osa Tallinna linnast
Aegna asub Tallinna lahe idaküljel, Naissaare vastas üle vee. Saar on nii väike, et sellele jõuab mõne tunniga ringi peale teha; siin on liivarannad, metsarajad, rändrahnud, kivilabürint ja oma kindlustuste jäänused — ning tavaliselt on Aegnale lahe saartest kõige lihtsam pääseda.
Lähiümbrus Elav kalurisaar Tallinnast kirdes
Erinevalt Naissaarest ei ole Prangli oma rahvast kunagi kaotanud: pered on siin elanud sajandeid ning saarel on praegugi kool, pood, puukirik ja töötavad sadamad. See on parim valik, kui soovid saarepäeva, kus giid, veoautosõit ja lõuna on sinu eest korraldatud.
Lähiümbrus Keskaegne linn teisel pool lahte
Kogu Naissaare ajalugu on seotud Tallinnaga — hansalinnaga, mida saar avamere eest varjab. Müüridega ümbritsetud vanalinn, UNESCO maailmapärandi paik, on koht, kus enamik saarepäevi algab ja lõpeb: tornid, kaupmehemajad, Raekoja plats ja vaated Toompealt.
Lähiümbrus Tallinna meremuuseum kindluse angaaris
Hiiglaslikud betoonist vesilennukite angaarid Tallinna mere ääres ehitati sama merekindluse jaoks nagu Naissaare patareid. Praegu on seal Eesti Meremuuseumi tähteksponaadid, nende seas 1930. aastate allveelaev Lembit ja kai ääres jäämurdja Suur Tõll.
Lähiümbrus Sood, rändrahnud ja mõisad põhjarannikul
Tunni kaugusel Tallinnast idas asuv Lahemaa on Eesti vanim rahvuspark: laudteed üle Viru raba, kalurikülad rahnudega kaetud poolsaartel ja taastatud mõisad. See on mandri klassikaline looduspäev ja saarereisi loomulik kaaslane.
Jalgsi vali saare üks ots: lõunaosa (Männiku, Lõunaküla, kirik, rannad) on klassikaline esimene külastus. Jalgrattaga saad lisada keskosa patareid või sõita välja tuletornini. Et näha kõike kiirustamata, jää ööseks — vaata majutus — ja loe näidismarsruute reisijuhist.
Naissaarel poode ei ole ja laev käib ainult hooajal. Ühenda saarepäev giidiga väljasõitudega Tallinnast — Prangli saare tuur, päikeseloojangu purjetamine või nõukogude ajaloo jalutuskäik — ja broneeri kogu ülejäänud reis ühest kohast.
