Liigu sisu juurde
Valged taluhooned, kiviaiad ja mänd Lõunakülas Naissaarel

Lõunaküla (Storbyn)

Vana rannarootsi kaluriküla ja selle puukirik

Lõunaküla — selle rajanud rootsikeelsetele elanikele Storbyn ehk „suur küla“ — oli sajandeid Naissaare peamine asula. Rannarootslased käisid siit kalal, küttisid hülgeid ja lootsisid laevu; teated saare elanikest ulatuvad 1469. aastasse. Oma saart kutsusid nad nimega Nargö, sakslased tundsid seda Nargenina.

20. sajand tühjendas küla kaks korda. Aastatel 1913–1914 viidi inimesed merekindluse eest ära; pärast Eesti iseseisvumist tulid nad tagasi ja 1934. aastal oli saarel 449 elanikku, neist 158 rootslased. Siis tulid 1940. aasta ja sõda ning aastatel 1943–1944 lahkusid peaaegu kõik naasva Nõukogude armee eest Rootsi. Praegu elab saarel aasta ringi käputäis inimesi, suvel lisanduvad taastatud majakeste omanikud.

Mida teha: Lõunaküla (Storbyn)

Maarja kirik

Saare vana kirik põletati 1918. aasta veebruaris maha. Uue puust Maarja kiriku ehitamist alustati Karl Treumanni projekti järgi 1934. aastal ja see pühitseti sisse 11. septembril 1938 — ning mõne aasta pärast oli kogudus läinud. Nõukogude garnison kasutas kirikut heinaküünina. Pärast pikka taastamist pühitseti see uuesti 19. augustil 2018 Rootsi kroonprintsess Victoria ja Eesti presidendi juuresolekul.

Külakalmistu

Lühikese jalutuskäigu kaugusel kirikust seisavad luteri kalmistu mändide all puuristid. Rootsikeelse raidkirjaga graniitrahn mälestab perekondi — Berg, Luther, Rosen, Schmidt ja teised —, kes elasid Nargöl 18. sajandi keskpaigast kuni 1944. aastani.

Bernhard Schmidti mälestusmärk

Bernhard Schmidt (1879–1935) sündis Naissaarel. Poisina kaotas ta püssirohukatses parema käe; iseõppinud optikuna Saksamaal leiutas ta 1930. aastal oma nime kandva lainurkteleskoobi, mis muutis astronoomilist fotograafiat. Pronkstahvel rändrahnul tähistab tema saarepäritolu.

Majakesed ja kiviaiad

Uita liivastel külatänavatel taastatud taluhoonete, võrgukuuride ja kuivalt laotud kiviaedade vahel. Need on erakodud, nii et vaata tänavalt. Kontrast kilomeetri kaugusel asuva Männiku nõukogudeaegsete majadega on kogu saare ajalugu kümneminutilises jalutuskäigus.

Sõjahauad

Naissaarel on peale külakalmistu veel mitu väikest matmispaika. Briti ja Prantsuse meremehed, kes surid ajal, mil nende laevastikud Krimmi sõja päevil 1854 ja 1855 saart enda käes hoidsid, puhkavad omaette kalmistutel, ning saarel on ka 1918.–1919. aasta vangilaagri haudu.

Naissaare puust Maarja kirik kollase tornigaNaissaare Maarja kiriku lihtne puidust sisemusAjalooline foto Naissaare Lõunakülast 1935. aastal, kalavõrgud kuivamas

Kuidas kohale jõuda: Lõunaküla (Storbyn)

  • Sadamast: Lõunaküla asub saare lõunaosas, mööda metsateed sadamast umbes 4–5 km kaugusel — jalgsi umbes tund, rattaga 20 minutit.
  • Rongi või veoautoga: hooajaline rong sõidab Männikuni, sealt on külla umbes kilomeeter jalgsi lääne poole. Veoautotuurid peatuvad tavaliselt kiriku juures.
  • Lõunarada mööda: tähistatud lõunarada haarab ühe ringiga küla, kiriku ja kalmistu.

Kasulikud nipid

  • Kirik on väljaspool jumalateenistusi ja üritusi tavaliselt lukus; suvel avatakse see vahel külastajatele ja tuuridele.
  • Peaaegu iga maja on kellegi suvekodu. Püsi külatänavatel ja küsi luba, enne kui pildistad inimesi või aedu.
  • Küla nimi esineb kolmel kujul: Lõunaküla (eesti keeles), Storbyn (rootsi keeles) ja lihtsalt „lõunapoolne küla“ — need kõik on üks ja sama koht.
  • Lõunaranniku rannad on mõne minuti jalutuskäigu kaugusel ja sobivad hästi piknikupeatuseks.

Parimad tuurid ja piletid: Lõunaküla (Storbyn)

Nende elamuste abil on Lõunaküla (Storbyn) kõige lihtsam ära näha:

Külastajad vana sõjaväeveoauto kastis liivasel teel Naissaarel Privaatne saarereis alates €796 grupi kohta
🕒 5 tundi 📍 Algus: Tallinn

Tallinnast: poolepäevane giidiga tuur Naissaarele

Ainus Naissaare reis GetYourGuide’i valikus: privaatne poolepäevane väljasõit Tallinnast koos ülesõidu ja giidiga saarel. Pakkumine on uus ja arvustusi veel ei ole ning hind kehtib kogu grupile — kõige mõistlikum on see siis, kui kulu saab jagada.

  • Laevasõit üle Tallinna lahe oma seltskonnaga
  • Giidiga tutvumine saare looduspargi ja militaarpärandiga
  • Hind on grupi, mitte inimese kohta
Liivane külatänav kiviaedade vahel Prangli saarel Päevareis saarele alates €157
🕒 9 tundi 📍 Algus: Tallinn ⭐ 4.6 (34)

Kõik hinnas päevareis Tallinnast: Prangli saar

Parima hinnanguga väikesaare päevareis Tallinnast, mille saab broneerida inimese kaupa. Prangli on Naissaare asustatud sugulane: kalurikogukond puukiriku, poe ja veoautotuuriga — lihtne alternatiiv, kui Naissaare laevad sinu kuupäevadega ei sobi.

  • Laevasõit saarele, kus on elatud sajandeid
  • Saareringkäik lahtise veoautoga kohaliku giidi saatel
  • Kohalik lõuna ja vaba aeg mere ääres
Saadavus reaalajas

Lõunaküla (Storbyn): külasta tuuriga

Powered by GetYourGuide
Kavanda oma saarepäev

Patareid, miinitehas ja tühjad rannad — tunni kaugusel Tallinnast

Naissaarel poode ei ole ja laev käib ainult hooajal. Ühenda saarepäev giidiga väljasõitudega Tallinnast — Prangli saare tuur, päikeseloojangu purjetamine või nõukogude ajaloo jalutuskäik — ja broneeri kogu ülejäänud reis ühest kohast.

Hea teada

Lõunaküla (Storbyn): korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Kes olid rannarootslased?

Rootsikeelsed kogukonnad, kes elasid Eesti saartel ja looderannikul keskajast peale. Naissaarel olid nad kalurid, hülgekütid ja lootsid. Enamik lahkus aastatel 1943–1944 Rootsi ning nende järeltulijatel on olnud suur osa kiriku ja küla taastamisel.

Mida tähendab nimi Naissaar?

Sõna-sõnalt „naiste saar“. Mõned ajaloolased seostavad seda Terra Feminarumiga, mida kroonik Bremeni Adam mainis 1075. aasta paiku, kuid seos ei ole kindel. Rootsikeelne nimi on Nargö ja saksakeelne Nargen.

Kas Naissaarel elab praegu keegi?

Jah, aga väga vähe: 2021. aasta rahvaloendus luges saare kolmes külas kokku kümme püsielanikku. Palju rohkem inimesi veedab siin suve.

Kes oli Bernhard Schmidt?

1879. aastal Naissaarel sündinud optik, kes leiutas Schmidti kaamera — teleskoobikonstruktsiooni, mis pildistab suuri taevaalasid moonutusteta. Ta töötas Hamburgi observatooriumis Bergedorfis ja suri 1935. aastal.