Naissaar tasub väikese ettevalmistuse ära. See on pealinna lähedal, kuid kui laev on lahkunud, oled saarel, kus pole poode ega pangaautomaate ja vahemaad vaatamisväärsuste vahel on pikad. Kui põhiasjad on paigas, saab sellest üks meeldejäävamaid väljasõite Läänemere ääres.
Naissaar lühidalt
- Mis see on: 18,9 km² suurune saar Soome lahes, 1995. aastast tervikuna looduspark.
- Kus: mandrist umbes 8,5 km kaugusel, Tallinnast loodes; kuulub Viimsi valda.
- Suurus: 8–9 km pikk, umbes 4 km lai; kõrgeim punkt Kunilamägi, 27 m.
- Inimesed: 2021. aasta rahvaloendusel kümme püsielanikku kolmes külas — Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin).
- Teised nimed: rootsi keeles Nargö, saksa keeles Nargen.
- Ligipääs: hooajaline reisilaev Tallinnast, umbes tund.
Peamised vaatamisväärsused
Olulisimad on nõukogude garnisoniküla ja miiniladu Männikul, tsaariaegsed rannapatareid, taastatud kitsarööpmeline raudtee, rannarootsi Lõunaküla oma puukirikuga, tuletorn põhjatipus ja rannad. Allpool on neid ükshaaval kirjeldatud.
Militaarpärand Männiku ja miinitehas
Metsa hooleks jäetud nõukogude meremiinibaas
Pool sajandit oli Naissaar suletud saar, kus Nõukogude merevägi ladustas ja pani kokku meremiine. Männiku garnisoniasula, laohooned metsas ja roostetavad miinikestad, mida leidub saarel siiani igal pool, on kõige mõjuvam, mida enamik külastajaid näeb.
Militaarpärand Rannapatareid
Peeter Suure merekindluse suurtükid
Enne Esimest maailmasõda muutis Vene keisririik Naissaare Soome lahte sulgema pidanud merekindluse võtmepositsiooniks. Selle betoonist suurtükipatareid, mis 1918. aastal õhku lasti ja mida sajand sammalt on pehmendanud, asuvad hajali saare põhja- ja lääneosa metsades.
Loodus ja rannad Naissaare tuletorn
Punavalge torn saare põhjatipus
Tuletorn on Naissaare põhjatippu tähistanud 1788. aastast. Praegune 45 meetri kõrgune betoontorn valmis 1960. aastal ja seisab ümarate kividega ranna kohal saare kaugeimas otsas — pika matka või rattasõidu loomulik sihtpunkt.
Külad ja kultuur Lõunaküla (Storbyn)
Vana rannarootsi kaluriküla ja selle puukirik
Lõunaküla, mida selle rootsikeelsed rajajad kutsusid Storbyniks, oli kuni Teise maailmasõjani saareelu süda. Taastatud majakesed, puust Maarja kirik, kalmistu ja mälestusmärk astronoom-optik Bernhard Schmidtile jutustavad siin elanud inimeste loo.
Soovitatavad marsruudid
Päevareis jalgsi (6–8 tundi saarel)
Sõida sadamast rongiga või kõnni 3,5 km Männikule ning vaata ringi garnisonikülas ja muuseumis, kui see on avatud. Jätka kilomeeter lääne poole Lõunakülla kiriku, kalmistu ja Schmidti mälestusmärgi juurde, seejärel pea piknikku ja uju lõunarannikul. Mine piki randa või metsateed aegsasti laevale tagasi. Sisuliselt ongi see lõunarada.
Päevareis rattaga
Sõida kõigepealt põhja, kuni oled värske: metsateed mööda suurte patareide ja tuletorni juurde, peatustega umbes tund ühes suunas. Tule tagasi läbi saare keskosa miiniladude kõrvalt ja kui aega jätkub, põika enne laeva lõunasse Männikule ja randa.
Ööbimisega (kaks päeva)
Esimene päev: lõunarada, ujumine ja õhtu, mil päevakülastajad on läinud ja saar jääb vaikseks. Teine päev: põhjarada tuletorni ja patareide juurde ning pärastlõunane laev koju. See on rahulik viis kõike näha.
Kolm päeva koos Tallinnaga
Esimene päev: Tallinna vanalinn ja Lennusadam. Teine päev: Naissaar. Kolmas päev: varupäev ilma jaoks või Prangli, Lahemaa või laevaga Helsingi jaoks.
Toit ja vesi
Naissaarel ei ole poode. Suvehooajal tegutseb sadama lähedal või Männikul tavaliselt lihtne kohvik või baar ning mõne veoautotuuri hinnas on suupiste, kuid lahtiolek on mitteametlik. Võta kaasa korralik piknikutoit ja vähemalt poolteist liitrit vett inimese kohta — kuumal päeval või pikal rattasõidul rohkem. Osta varud Tallinnast eelmisel õhtul.
Raha
Eestis kehtib euro. Saarel ei ole pangaautomaate ja kuigi kaardiga saab Eestis maksta peaaegu kõikjal, ei pruugi saare väikesed ettevõtjad kaarte vastu võtta. Võta kaasa sularaha rongi, veoautotuuri, tuletorni ja joogi jaoks.
Ohutus
- Lõhkemata lõhkekehad. Saart kindlustati ja pommitati kahes maailmasõjas ning Nõukogude merevägi kasutas seda 1990. aastateni. Seda on korduvalt puhastatud, kuid vana laskemoona leitakse aeg-ajalt siiani. Püsi teedel, tähistatud radadel ja randades; ära kunagi tõsta üles, löö jalaga ega kaeva välja metallesemeid; kui leiad midagi kahtlast, jäta koht meelde ja helista 112.
- Varemed. Patareisid, ladusid ja kasarmuid ei hooldata. Ära mine hoonetesse ega maa-alustesse ruumidesse.
- Puugid. Eesti puugid võivad kanda puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Kanna pikki pükse ja kasuta tõrjevahendit ning vaata õhtul nahk üle. Kui veedad siinkandis palju aega õues, küsi arstilt puukentsefaliidi vaktsiini kohta.
- Maod. Eesti metsades elavad rästikud on pelglikud; vaata kivide ja palkide juures, kuhu käe ja jala paned.
- Tuli. Tee lõket ainult ametlikes lõkkekohtades ja mitte kunagi tuleohtlikul ajal.
- Meri. Vetelpäästjaid ei ole. Vesi on suurema osa aastast külm.
- Hädaolukorrad. Hädaabinumber on 112. Abi peab tulema meritsi või õhust, seega ära riski.
Mida kaasa võtta
- Vesi ja toit terveks päevaks.
- Tugevad kinnised jalanõud; metsa jaoks pikad püksid.
- Tuule- ja vihmakindel riideese — ülesõit on linnast jahedam.
- Putukatõrjevahend, päikesekreem ja müts.
- Sularaha eurodes.
- Suvel ujumisriided ja rätik.
- Laetud telefon võrguühenduseta kaartidega ja akupank.
- Kott prügi jaoks: kõik, mille kaasa tood, läheb mandrile tagasi.
Mobiililevi ja mugavused
Mobiiltelefonid saarel üldiselt töötavad; levi on parim sadama lähedal ja Tallinna-poolsel rannikul, metsas on nõrgemaid kohti. Sadamas ja telkimisaladel on kuivkäimlad; radadel jooksva veega ära arvesta.
Looduspargi reeglid
Püsi olemasolevatel teedel ja radadel, telgi ja tee lõket ainult selleks ette nähtud kohtades, hoia koerad kontrolli all, jäta taimed ja pesitsevad linnud rahule ning vii oma prügi ära. Marjade ja seente korjamine oma tarbeks on lubatud.
Lastega
Naissaar on tore perepäev: laev, rong, veoauto ja rand. Püsige saare lõunaosas, hoidke varemete lähedal väikestel kätel kinni ja võtke kaasa rohkem näksimist, kui arvate vaja minevat.
