Liigu sisu juurde
Naissaar silmapiiril teisel pool Tallinna lahte

Naissaare reisijuht

Kuidas kavandada päev või kaks Tallinna metsikul saarel — mida vaadata, mida kaasa võtta ja mille suhtes ettevaatlik olla.

Naissaar tasub väikese ettevalmistuse ära. See on pealinna lähedal, kuid kui laev on lahkunud, oled saarel, kus pole poode ega pangaautomaate ja vahemaad vaatamisväärsuste vahel on pikad. Kui põhiasjad on paigas, saab sellest üks meeldejäävamaid väljasõite Läänemere ääres.

Naissaar lühidalt

  • Mis see on: 18,9 km² suurune saar Soome lahes, 1995. aastast tervikuna looduspark.
  • Kus: mandrist umbes 8,5 km kaugusel, Tallinnast loodes; kuulub Viimsi valda.
  • Suurus: 8–9 km pikk, umbes 4 km lai; kõrgeim punkt Kunilamägi, 27 m.
  • Inimesed: 2021. aasta rahvaloendusel kümme püsielanikku kolmes külas — Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin).
  • Teised nimed: rootsi keeles Nargö, saksa keeles Nargen.
  • Ligipääs: hooajaline reisilaev Tallinnast, umbes tund.

Peamised vaatamisväärsused

Olulisimad on nõukogude garnisoniküla ja miiniladu Männikul, tsaariaegsed rannapatareid, taastatud kitsarööpmeline raudtee, rannarootsi Lõunaküla oma puukirikuga, tuletorn põhjatipus ja rannad. Allpool on neid ükshaaval kirjeldatud.

Vana nõukogude sõjaväeveoauto ZiL ja tühjad miinikestad Naissaare muuseumi ees Militaarpärand

Männiku ja miinitehas

Metsa hooleks jäetud nõukogude meremiinibaas

Pool sajandit oli Naissaar suletud saar, kus Nõukogude merevägi ladustas ja pani kokku meremiine. Männiku garnisoniasula, laohooned metsas ja roostetavad miinikestad, mida leidub saarel siiani igal pool, on kõige mõjuvam, mida enamik külastajaid näeb.

Sammaldunud betoon rannapatarei nr 5 juures mändide vahel Naissaarel Militaarpärand

Rannapatareid

Peeter Suure merekindluse suurtükid

Enne Esimest maailmasõda muutis Vene keisririik Naissaare Soome lahte sulgema pidanud merekindluse võtmepositsiooniks. Selle betoonist suurtükipatareid, mis 1918. aastal õhku lasti ja mida sajand sammalt on pehmendanud, asuvad hajali saare põhja- ja lääneosa metsades.

Punavalge Naissaare tuletorn kerkib metsa kohal saare kivisel põhjarannikul Loodus ja rannad

Naissaare tuletorn

Punavalge torn saare põhjatipus

Tuletorn on Naissaare põhjatippu tähistanud 1788. aastast. Praegune 45 meetri kõrgune betoontorn valmis 1960. aastal ja seisab ümarate kividega ranna kohal saare kaugeimas otsas — pika matka või rattasõidu loomulik sihtpunkt.

Valged taluhooned, kiviaiad ja mänd Lõunakülas Naissaarel Külad ja kultuur

Lõunaküla (Storbyn)

Vana rannarootsi kaluriküla ja selle puukirik

Lõunaküla, mida selle rootsikeelsed rajajad kutsusid Storbyniks, oli kuni Teise maailmasõjani saareelu süda. Taastatud majakesed, puust Maarja kirik, kalmistu ja mälestusmärk astronoom-optik Bernhard Schmidtile jutustavad siin elanud inimeste loo.

Soovitatavad marsruudid

Päevareis jalgsi (6–8 tundi saarel)

Sõida sadamast rongiga või kõnni 3,5 km Männikule ning vaata ringi garnisonikülas ja muuseumis, kui see on avatud. Jätka kilomeeter lääne poole Lõunakülla kiriku, kalmistu ja Schmidti mälestusmärgi juurde, seejärel pea piknikku ja uju lõunarannikul. Mine piki randa või metsateed aegsasti laevale tagasi. Sisuliselt ongi see lõunarada.

Päevareis rattaga

Sõida kõigepealt põhja, kuni oled värske: metsateed mööda suurte patareide ja tuletorni juurde, peatustega umbes tund ühes suunas. Tule tagasi läbi saare keskosa miiniladude kõrvalt ja kui aega jätkub, põika enne laeva lõunasse Männikule ja randa.

Ööbimisega (kaks päeva)

Esimene päev: lõunarada, ujumine ja õhtu, mil päevakülastajad on läinud ja saar jääb vaikseks. Teine päev: põhjarada tuletorni ja patareide juurde ning pärastlõunane laev koju. See on rahulik viis kõike näha.

Kolm päeva koos Tallinnaga

Esimene päev: Tallinna vanalinn ja Lennusadam. Teine päev: Naissaar. Kolmas päev: varupäev ilma jaoks või Prangli, Lahemaa või laevaga Helsingi jaoks.

Toit ja vesi

Naissaarel ei ole poode. Suvehooajal tegutseb sadama lähedal või Männikul tavaliselt lihtne kohvik või baar ning mõne veoautotuuri hinnas on suupiste, kuid lahtiolek on mitteametlik. Võta kaasa korralik piknikutoit ja vähemalt poolteist liitrit vett inimese kohta — kuumal päeval või pikal rattasõidul rohkem. Osta varud Tallinnast eelmisel õhtul.

Raha

Eestis kehtib euro. Saarel ei ole pangaautomaate ja kuigi kaardiga saab Eestis maksta peaaegu kõikjal, ei pruugi saare väikesed ettevõtjad kaarte vastu võtta. Võta kaasa sularaha rongi, veoautotuuri, tuletorni ja joogi jaoks.

Ohutus

  • Lõhkemata lõhkekehad. Saart kindlustati ja pommitati kahes maailmasõjas ning Nõukogude merevägi kasutas seda 1990. aastateni. Seda on korduvalt puhastatud, kuid vana laskemoona leitakse aeg-ajalt siiani. Püsi teedel, tähistatud radadel ja randades; ära kunagi tõsta üles, löö jalaga ega kaeva välja metallesemeid; kui leiad midagi kahtlast, jäta koht meelde ja helista 112.
  • Varemed. Patareisid, ladusid ja kasarmuid ei hooldata. Ära mine hoonetesse ega maa-alustesse ruumidesse.
  • Puugid. Eesti puugid võivad kanda puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Kanna pikki pükse ja kasuta tõrjevahendit ning vaata õhtul nahk üle. Kui veedad siinkandis palju aega õues, küsi arstilt puukentsefaliidi vaktsiini kohta.
  • Maod. Eesti metsades elavad rästikud on pelglikud; vaata kivide ja palkide juures, kuhu käe ja jala paned.
  • Tuli. Tee lõket ainult ametlikes lõkkekohtades ja mitte kunagi tuleohtlikul ajal.
  • Meri. Vetelpäästjaid ei ole. Vesi on suurema osa aastast külm.
  • Hädaolukorrad. Hädaabinumber on 112. Abi peab tulema meritsi või õhust, seega ära riski.

Mida kaasa võtta

  • Vesi ja toit terveks päevaks.
  • Tugevad kinnised jalanõud; metsa jaoks pikad püksid.
  • Tuule- ja vihmakindel riideese — ülesõit on linnast jahedam.
  • Putukatõrjevahend, päikesekreem ja müts.
  • Sularaha eurodes.
  • Suvel ujumisriided ja rätik.
  • Laetud telefon võrguühenduseta kaartidega ja akupank.
  • Kott prügi jaoks: kõik, mille kaasa tood, läheb mandrile tagasi.

Mobiililevi ja mugavused

Mobiiltelefonid saarel üldiselt töötavad; levi on parim sadama lähedal ja Tallinna-poolsel rannikul, metsas on nõrgemaid kohti. Sadamas ja telkimisaladel on kuivkäimlad; radadel jooksva veega ära arvesta.

Looduspargi reeglid

Püsi olemasolevatel teedel ja radadel, telgi ja tee lõket ainult selleks ette nähtud kohtades, hoia koerad kontrolli all, jäta taimed ja pesitsevad linnud rahule ning vii oma prügi ära. Marjade ja seente korjamine oma tarbeks on lubatud.

Lastega

Naissaar on tore perepäev: laev, rong, veoauto ja rand. Püsige saare lõunaosas, hoidke varemete lähedal väikestel kätel kinni ja võtke kaasa rohkem näksimist, kui arvate vaja minevat.

Vana palkidest ohvitseride kasiino mändide vahel NaissaarelLiiv, rohi ja meri Hülkari neemel Naissaare kaguosasBernhard Schmidti pronksist mälestustahvel rändrahnul Naissaarel
Kavanda oma saarepäev

Patareid, miinitehas ja tühjad rannad — tunni kaugusel Tallinnast

Naissaarel poode ei ole ja laev käib ainult hooajal. Ühenda saarepäev giidiga väljasõitudega Tallinnast — Prangli saare tuur, päikeseloojangu purjetamine või nõukogude ajaloo jalutuskäik — ja broneeri kogu ülejäänud reis ühest kohast.

Hea teada

Reisijuht: korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju aega on Naissaarel vaja?

Päevareisiga jõuad mugavalt läbi käia saare lõunaosa. Et näha ilma rattata ka tuletorni ja põhjapatareisid, jää üheks ööks.

Kas mul on giidi vaja?

Ei, rajad on tähistatud. Kuid giidiga veoautotuur lisab lugusid, mida infotahvlitelt ei leia, ja säästab palju käimist.

Kas saarel on joogivett?

Ära sellele looda. Võta kaasa kogu päevaks vajalik vesi.

Kas saab maksta kaardiga?

Vahel, aga mitte igal pool. Võta kaasa sularaha eurodes; pangaautomaati ei ole.

Kas Naissaar sobib piiratud liikumisvõimega inimestele?

Ainult osaliselt. Laevale minnakse mööda astmeid või trappi, teed on liivast ja kruusast ning vahemaad pikad. Veoautotuur on kõige praktilisem valik; aruta oma vajadusi korraldajaga ette.

Kas tohin lennutada drooni?

Kehtivad Eesti lennundusreeglid ning saar on looduspark tiheda laevatee ja Tallinna õhuruumi lähedal. Kontrolli enne lennutamist kehtivaid reegleid ja võimalikke piiranguid.